1. maist hakkab kehtima uus pakendiseadus, mis puudutab otseselt ka mikro- ja väikeettevõtteid. Teen su elu veidi lihtsamaks ning aitan vastata levinumatele küsimustele just käsitööliste ja loovate meistrite vaatepunktist, kes oma tooted ise valmis meisterdavad. Vastuseid aitasid leida EMTA ja Eesti Pakendiringluse esindajad. Püüdsin need võimalikult lihtsasse keelde ümber sõnastada, et olulisem info puust ja punaseks teha.
Keda uus pakendiseadus puudutab?
See puudutab kõiki pakendiettevõtjaid. Ka sina kuulud üsna tõenäoliselt nende hulka. Keskkonnaamet on selle mõiste lahti kirjutanud nii:
Pakendiettevõtja on isik, kes pakendab kaupa ja müüb selle Eesti turul, kes impordib Eestisse sisse pakendatud kaupa ning kes müüb (sh vahendab) pakendatud kaupa Eestis.
Ehk siis lihtsustatult… Kui sa lood käsitöökaardi või muu toote, paned sellele näiteks kilepakendi ümber, oled ka sina pakendiettevõtja. Sama kehtib ka siis kui saadad isetehtud toote Eesti-siseselt kliendile ja kasutad postitamiseks näiteks pappkarpi, mullikilet, siidipaberit või muud pakkematerjali.
Hetkel kehtiva pakendiseaduse leiad siit. Pakendiettevõtjale mõeldud kasulikku infot leiad ka Keskkonnaministeeriumi lehelt.
Millised kohustused uus pakendiseadus endaga toob?
Kui varem oli väiketegijatel pakendite üle vaid arvepidamise kohustus, millega lisatasusid ei kaasnenud, siis alates 1. maist 2023 peavad ka nemad tagama seaduses ettenähtud sihtmäärade ulatuses pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise. Variant on seda teha iseseisvalt või delegeerida need kohustused edasi taaskasutusorganisatsioonile.
Kõikide tähtsamate muudatuste kokkuvõtte, mille uus pakendiseadus endaga toob, leiad Keskkonnaministeeriumi lehelt.
Lisaks pakendite üle arvestuse pidamisele ja taaskasutuskohustusele (mille saad taaskasutusorganisatsioonile üle anda), pead muuhulgas teavitama ka oma kliente pakendite taaskasutusvõimalustest. Kui sul on näiteks oma e-pood, lisa sinna viide oma lepingupartneri poolt hallatavate pakenditagastuspunktide kohta, kuhu lõpptarbija oma pakendi tagastada saab.
Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa ning kasutab selle kättetoimetamiseks postiteenust või muud majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kauba üleandjat, on kohustatud lõppkasutajat ja tarbijat informeerima tasuta pakendite ja pakendijäätmete tagastamise kohast.
Mis selle muudatuse mõte on? Kui varem maksid suured ettevõtted piltlikult väiksemate tegijate pakendite ümbertöötlemise kinni, siis seadusemuudatusega jagatakse vastutus võrdsemalt: iga ettevõtja tasub oma kasu eesmärgil toodetud pakendi töötlemise eest. See paneb tegijad rohkem läbi mõtlema, kas ja kui palju pakendeid on vaja kasutada ning aitab tõsta teadlikkust.
Mis valikud mul on?
Sul on kaks varianti: korraldada ise nõutud mahus pakendite taaskasutamine või lihtsam variant on sõlmida leping mõne taaskasutusorganisatsiooniga. Eestis tegutseb neli taaskasutusorganisatsiooni, kellest meie valdkonnale sobivad kolm:
- OÜ Eesti Pakendiringlus ehk EPR (www.pakendiringlus.ee)
- MTÜ Eesti taaskasutusorganisatsioon ehk ETO (www.eto.ee)
- OÜ Tootjavastutusorganisatsioon ehk TVO (www.tvo.ee)
Üldjoontes nad tegelevad kõik ühe ja sama teemaga, kuid nende hinnakirjad, pakendite kogumise punktid ja tegevused võivad pisut erineda. Lepingupartnerit valides lähtu endale kõige olulisemast – olgu selleks siis teenuse hind, nende väärtused, kodulehe ja süsteemi kasutusmugavus või midagi muud.
Kui suuri väljaminekuid uus pakendiseadus ettevõtjale kaasa toob?
Taskasutusorganisatsioonidega liitumine on tasuta; maksma pead lähtuvalt sinu kasutatud pakendite kaalust ja liigist. Igaühel neist on tasud ja tingimused pisut erinevad. Koostasin väikese võrdlustabeli 2023. aasta hinnakirjade põhjal, võttes aluseks kahe levinud pakendiliigi tasud:
Ära lase end suurtest numbritest ära hirmutada. Enamasti on käsitööliste pakendikogused nii väikesed, et need ei jõua tonnile lähedalegi. Kui kasutad näiteks aasta jooksul 10kg papppakendeid, teeb see vaid 0.01 tonni ehk sõltuvalt lepingupartnerist pead tasuma 0.74-0.91 € + KM.
Kuidas aruandlust pidada?
Saad ise valida, kui tihti aruande esitad: mõnes organisatsioonis on valikus vaid igakuine või kord kvartalis aruande esitamise võimalus, mõnes pakutakse ka kord poolaastas või kord aastas (ehk 10. jaanuariks) aruande esitamise võimalust. Esitama pead kasutatud materjalide kogused oma lepingupartnerile liikide kaupa (mahuühikuks tonn, kg täpsusega ehk 3 komakohta) umbes sellises vormingus nagu siin kalkulaatoris. Täpsemaid andmeid nemad sinult ei vaja.
Siiski peab iseenda jaoks (nt tabelina) arvestust pidama – juhuks kui peaksid sattuma Keskkonnaameti või EMTA poolt tehtavasse pistelisse kontrolli. Sinna sattumise tõenäosus on väike, kuid siiski olemas. Tsiteerides Pakendiringluse klienditeenindajat: “Ametnikud võivad kontrollida, kas ettevõttel on sisse seatud pakendiarvestus – kuidas seda peetakse ja mis on selle aluseks (nt sisseostudokumendid vms). Ja seda, kas arvestus tundub veenev.”
Kõige lihtsam on teha arvestust nö tekkepõhiselt: kohe kui pakendi ostad, arvesta see käesoleva perioodi deklaratsiooni sisse. Soovi korral võid pakendeid kaaluda ja kirja panna ka kasutuspõhiselt ehk iga kord pakki saates. See on aga ajakulukam ning võib kiiremal perioodil ununeda. Loo enda jaoks tabel, kuhu lisad kõik olulise info (nt muuhlgas pakendite kaal, liik ja kogus)
Hea ülevaate selle kohta, kuidas pidada arvestust, leiad näiteks Eesti Pakendiringluse lehelt. Kui sul endal sobiv kaal puudub, võid pakendite kaalu küsida otse pakendite müügiga tegelevatelt ettevõtetelt (nt Pakendikeskuselt nende infomeilile kirjutades).
Millised pakendid arvesse lähevad?
Arvesse lähevad need pakendid, mis jõuavad sinu kaudu esmakordselt Eesti turul lõpptarbijani. Ehk kui ostad toote saatmiseks vajaliku karbi-siidpaberi-teibi näiteks Pakendikeskusest, pead need kõik oma lepingupartnerile esitatavasse aruandesse lisama. Kui kasutad oma töös toorikuid ja paned hiljem personaliseeritud toote samasse pakendisse, mis oli ostes tooriku ümber (nt T-särgi kilepakend, kruusi originaal-pappkarp vms), siis pead lähtuma kõnealuse pakendi puhul sellest, kust see soetati. Kui ostsid tooriku Eesti edasimüüjalt, siis sina tooriku ümber oleva pakendi eest tasu maksma ei pea – see kohustus lasub temal. Kui aga ostsid tooriku välismaalt, siis oled sina see, kelle kaudu pakend esmakordselt Eesti lõpptarbijani jõuab ning oled pead ka seda pakendit kaaluma ja oma aruandes kajastama.
Korduma kippuvaid küsimusi (KKK)
Kui sul on teema kohta täpsemaid küsimusi, pöördu otse vastavate taaskasutusorganisatsioonide või riigiasutuste poole. Nemad tegelevad teemaga igapäevaselt ning oskavad vastata ka keerulisematele küsimustele. Kiidan siinkohal Pakendiringluse kliendituge, kust selgitati väga hästi põhiasjad lahti. Spetsiifilisemate küsimustega soovitan pöörduda Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakonna nõuniku Kätlin Roose poole.
Toon alljärgnevalt välja mõned minuni jõundud levinumad küsimused:
Mida loetakse pakendiks?
Pakendite alla kuuluvad näiteks nii pappkarbid, kilekotid, pehmendusmaterjalid (mullikile, siidipaber jne) kui ka kinnitusvahendid (nt teip). Pakki lisatud etiketid ja ohutusjuhendid või brožüürid pakendina arvesse ei lähe. Pakendite kohta saad lugeda ka näiteks Eesti Taaskasutusorganisatsiooni kodulehelt.
Kui ostan tooriku (näiteks T-särk), tikin sinna nime peale ning seejärel panen samasse pakendisse tagasi, millega selle ostsin, siis kas pean ka selle pakendi kirja panema?
Sõltub sellest, kust tooriku ostsid. Kui selle edasimüüjaks oli Eesti ettevõte, vastutab kõnealuse pakendi eest tema ehk esmane Eesti turule laskja ning sina seda enam kirja panema ei pea. Kui toorik on ostetud välismaalt ning jõuab müüki Eesti turule, siis sel juhul on sinu kohustus see pakend aruandluses ära märkida.
Kui postitan toote välismaale, kas seda pakendit pean ka aruandluses arvestama?
Ei, arvesse lähevad vaid Eestisiseselt kasutatavad pakendid. Näiteks kui müüd Etsy või muu platvormi kaudu toote välismaale, siis seda pakendit deklareerida pole vaja. Kui aga müüd oma tooted näiteks Eestis tegutsevale edasimüüjale (nt suveniirikauplusele, kus kliendid võivad ka välismaalased olla), siis pead selle siiski aruandesse märkima.
Kui suurest kogusest alates pean taaskasutusorganisatsioonile aruande esitama?
1. maist 2023 kaob piirmäär ära ja pead info oma lepingupartnerile info edastama ka siis kui kasutad nt aasta jooksul vaid 1kg pakendeid (organisatsioonid soovivad andmeid tonnides ehk 1 kg = 0.001 t). Nemad arvestavad maksimaalselt 3 komakohta ehk 1 kg täpsusega.
Mis siis kui ma näiteks pool aastat ei tegutse. Kas jätan lihtsalt aruande esitamata?
Kui sul aruandeperioodis üldse pakendeid ei teki, soovitab Pakendiringlus siiski null-aruande esitada. Nii jääb sinu leping kehtima ning saad hiljem tegevust jätkates vanaviisi jätkata. Oluline on teada, et taaskasutusorganisatsioonile õiguseid tagasiulatuvalt anda ei saa. See tähendab, et kui liitud organisatsiooniga aasta lõpus, saad deklareerida vaid viimase kvartali pakendid. Kuna uue seaduse kohaselt tekivad kohustused juba 1. maist, on mõistlik leping sõlmida koheselt.
Kui kasutan paki saatmisel korduvkasutatud pakendit (nt puhast varem kasutatud karpi), kas see tuleb aruandesse lisada?
Sõltub sellest, kust sa kõnealuse pakendi said. Kui see jõuab sinu tegevuse läbi esimest korda Eesti lõpptarbijani (ehk said karbi nt välismaalt kaupa tellides), pead selle karbi samuti aruandlusesse lisama. Kui kasutad mõnda pakendit, millega nt mõni muu Eesti ettevõte sulle kaupa saatis, siis on nemad selle eest juba tasunud ning aruandesse seda pakendit lisama ei pea.
Kas uus seadus kehtib ka ettevõtluskonto kasutajatele?
Jah. Ettevõtluskonto omamine ei välista PakS tulenevate nõuete täitmist. Kui isik tegutseb pakendiettevõtjana majandustegevuse raames, siis peab ka täitma PakS tulenevaid kohustusi, seda olenemata sellest, kas ta on füüsiline või juriidiline isik.
Lisan siia ka Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse nõuniku pikema selgituse samale küsimusele:
Pakendiseaduse (PakS) § 10 järgi on pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Seletades lahti, siis pakendiseadus ei näe ette, et pakendiettevõtja peab olema just juriidiline isik, saab olla ka füüsiline isik, kes oma majandustegevuse käigus on pakendiettevõtja.
Kui vaadelda majandustegevuse mõistet, majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 3 lg 1 kohaselt on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Lisaks, ettevõtja MSÜS § 3 lg 1 kohaselt on majandustegevust alustav või seda teostav füüsiline või juriidiline isik.
Kui sul on uue pakendiseaduse kohta lisaküsimusi, soovitan pöörduda otse Keskkonnaministeeriumi Keskkonnakorralduse osakonna nõuniku Kätlin Roose või mõne taaskasutusorganisatsiooni poole. Neilt saad kõige pädevamad vastused.
Kasulikke nippe, kuidas oma käsitööettevõttega kasvada, leiad @loovmeister Instagramist. Tule ka meie sekka, loov meister!
Või kui oled rohkem Facebooki-inimene, klikka hoopis siia.